“Tarbimine ja keskkonna jätkusuutlik areng” Lustivere põhikoolis

Alates maailmahariduse süvaõppekursuse algusest 2013. aasta oktoobris olen oma koolis Jõgevamaal Lustiveres tutvustanud maailmselt olulisi teemasi erinevatel tasanditel ning erinevatele sihtgruppidele.

Lustivere-41. Inimõiguste teema 6. klassi ühiskonnaõpetuse tunnis

Tunni teemaks oli peamised inimõigused (õigus elada, õigus vabadusele ja inimväärikusele jne) ning spetsiifilisemalt ka lapse õigused (õigus saada haridust, õigus vanemlikule hoolitsusele jne). Lisaks kehtivale ühiskonnaõpetuse õpikule kasutasin lisamaterjalina pildialbumit „Külla Kongo külla“. Iga õpilane sai valida endale ühe pildi. Ülesandeks oli uurida pilti ning lugeda läbi pildi kohta käiv tekst. Suuliselt arutlesime üheskoos nähtu ja kuuldu üle, tuginedes pisut ka pildi taga olevatele suunavatele küsimustele. Rohkem põnevust pakkus aga ülesanne kirjutada pildil olevale lapsele kiri, kus palusin kirjeldada, milliseid tundeid pilt õpilases tekitas ning mida tahaks õpilane pildil olevale lapsele öelda või tema käest küsida. Palusin ka kirjeldada enda elu siin Eestis ning võrrelda, mis on meie kultuuris teisiti, sealjuures hinnanguid andmata. Küsisin laste käest ka, kas nad sooviksid, et neil oleksid päriselt mõnes Aafrika koolis kirjasõbrad, mille peale vastati muidugi kooris jaatavalt. Kuna Tallinna koolitus pakkus parajas koguses ideid ning inspiratsiooni, loodan sellest entusiasmist kinni haarata ning peatselt ka konkreetseid samme astuda, et lapsed saaksid endale kirjakaaslased.

Lustivere-2-300x1922. Maailmahariduse põhimõtete tutvustamine sisekoolitusel

Sisekoolitus on igal veerandil aset leidev koolituspäev, kus õpetajad jagavad erinevatel koolitustel saadud häid ideid, mõtteid ning meetodeid. Nii tutvustasin ka mina oma kolleegidele nii maailmahariduse süvaõppekursust, mis loodetavasti ka tuleval sügisel toimub, MTÜ Mondo tegemisi laiemalt kui ka konkreetselt seda, mida mina olen koolituse käigus õppinud. Õpetajatega viisin läbi ka „Astu samm ette“ mängu, mis tekitas parajalt elevust. Võib-olla on siinkohal paslik märkida, et meie kooli õpetajaskonna näol on tegemist pigem vanema generatsiooni esindajatega, mis tähendab esiteks seda, et uusi ideid ning lähenemisi ei võeta väga kiiresti ja kergelt omaks, ning teiseks tuleb arvestada, et nõukogude aeg on jätnud oma jälje ka üsna kivistunud arusaamade näol (sh erinevad eelarvamused ja tolerantsusega seotud küsimused). Nii et kui 60-aastane bioloogiaõpetaja pidi kehastuma keskealiseks HIV-positiivseks prostituudiks või sootuks lesbiks, tekitas see minust tõsist ärevust: mis nüüd saama hakkab! Ent üldiselt noogutati mu ettekande peale heakskiitvalt ja võib isegi öelda, et uudishimu tekitavalt.

Lustivere-3-300x2403. Teemapäev: „Tarbimine ja keskkonna jätkusuutlik areng“

Teemapäev toimus 4. veebruaril ning oli suunatud 6.-9. klassi õpilastele. Olin selleks sisse seadnud kodukootud kino, kus näitasin kolme tunni jooksul kahte erinevat filmi: 6. ja 7. klassile „Jõuluvana töötuba“, 8. ja 9. klassile „Asjade lugu“. Ühe tunni pikkuseks oli 45 minutit, mis oli vastavalt klassile üles ehitatud erinevalt:

  • 6. klassile oli teemapäev loogiline jätk kultuuriloo tunnile, mille käigus tuli õpilastel teha ise videointervjuu tarbimise teemal. Kaasõpilaste, õpetajate ning ülejäänud külarahva käest uuriti nt nende vee- ja elektri tarbimise harjumuste, aga ka toitumise kohta. Teemapäeval vaatasime koos filmi „jõuluvana töötoast“. Enne filmi vaatamist esitasin suunavaid küsimusi ning pärast filmi said kõik oma mõtted kirja panna suurele paberile.
  • 7. klassi tundi alustasin sellega, et näitasin ka neile 6. klassi tehtud videoklippe. Sellele järgnes filmi vaatamine ning ühiste mõtete kirjapanek.
  • 8.-9. klass kogunesid ühiselt, et vaadata filmi „Asjade lugu“. Põhikooli vanemale astme jaoks olin külla kutsunud ka ühe vabatahtliku, Toomas Muuli, kes alustas oma vabatahtliku töö karjääri kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist ega ole sellest pisikust õnneks siiani lahti saanud. Esmapilgul võib tunduda, et need kaks teemat – film meie materiaalsusekesksest maailmast ning vabatahtlik töö – ei tundu kokku kõlavat, ent tegelikult täiendasid need teineteist väga hästi: alati ei pea kõike ostma/tegema raha eest või kogema rahu- ja õnnetunnet pidevalt tarbides. Vabatahtlik töö on selleks igati hea alternatiiv. Toomas, olles palju maailmas (odavalt ehk nutikalt) ringi reisinud, jagas nippe ka selles valdkonnas.

Kokkuvõttes hindan teemapäeva õnnestunuks. Kindlasti oleks saanud asjaga rohkem süvitsi minna: ka nooremale astmele oleks võinud mõni vahva külaline olla ning lapsed oleksid võinud midagi ise oma käega meisterdada, jätkusuutlikkus ja taaskasutus käivad ju käsikäes. Kahtlemata jäävad need ideed tallele tulevasteks teemapäevadeks/projektideks, kuna positiivne tagasiside nii õpetajate, õpilaste kui ka külalise poolt näitas, et kui õpetajal on tööriistad (teadmised, materjalid) olemas, siis oleks patt ning energia raiskamine nendega mitte tööd teha!

Liitu meie uudiskirjaga