Materjalid noortele: Humanitaarabi

hum-abi-300x210Humanitaarabi eesmärgiks on:

• loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmise ja inimeste kannatuste vähendamine;

• tagada puuduses kannatajatele inimväärseks eluks hädavajalik;

• ennetada võimalikke katastroofiolukordi ja parandada neile reageerimise valmisolekut

Humanitaarabi antakse olukorras, kus riik ise ja kohalikud abiandjad on juba ülekoormatud, võimetud kohe aitama või ei soovi tegutseda. Humanitaarabi osutamisel lähtutakse abivajava riigi, territooriumi, ühenduse, režiimi, rühmituse või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest.   Siinkohal toimib riikide vahel koostöö: abipalvele vastavad teised ning saadavad ellujäämiseks hädavajalikku toitu, riideid, ravimeid, ajutisi eluasemeid, et katastroofiolukorda stabiliseerida. Humanitaarabi andmise põhimõtted on inimlikkus, neutraalsus ja sõltumatus. Abi kättesaadavus tagatakse kõigile – olenemata usust, rahvusest, rassist või poliitilisest kuuluvusest. Seejuures ei ole humanitaarabi mõeldud inimeste vaesusest väljaaitamiseks, vaid ellujäämiseks esmavajalikuga (toidu, joogivee ja ajutise peavarjuga) varustamiseks.  See on alus, millelt saab esmalt liikuda edasi vaesuse vähendamise poole ning seejärel järjest parema elukvaliteedi saavutamisele.

 

Humanitaarabi andmise põhimõtted

Inimlikkus. Inimlikkuse põhimõte tähendab, et inimkonda tuleb kohelda inimlikult igas olukorras, päästes inimeste elusid ning leevendades kannatusi üksikisiku õigusi austades. Erilist tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna kõige haavatavamatele rühmadele.

Erapooletus. Humanitaarabi andmine peab olema erapooletu ning selle andmise aluseks ei tohi olla kodakondsus, rass, usutunnistus ega poliitilised vaated. Abi antakse ainult vajadustele vastavalt.

Sõltumatus. Humanitaarabiorganisatsioonid peavad esitama ja rakendama oma meetmed valitsuse (muudest) poliitikatest ja meetmetest sõltumatult.

Neutraalsus. Neutraalsus tähendab seda, et vaenutegevuse korral ei eelistata üht poolt ning ei osaleta poliitiliste, rassilistes, ideoloogilistes ega usuga seotud vastuoludes.

Miks see peaks meile korda minema?

Esiteks on hädas oleva ligimise aitamine üks peamisi inimkonda ühendavaid väärtushoiakuid. Seega on võimatu nõustuda ükskõiksuse ja hoolimatusega, mis jätab katastroofiohvrid ise oma probleeme lahendama, lastes üle maailma inimestel kannatada ja surra.

Teiseks, kuna humanitaarabi on inimestevahelise universaalse solidaarsuse põhiline väljendusvorm ja moraalne kohustus, on humanitaarabi andmine, sealhulgas humanitaarabi missioonidel osalemine Eesti välispoliitika oluline osa. Eesti välispoliitikaga ja selle rahastamisega on aga seotud kõik eesti kodanikud.

Arengukoostöös on Eestil neli prioriteetset riiki, kellega koostööd tehakse (Gruusia, Moldova, Ukraina ja Afganistan), humanitaarabi puhul ei ole selline lähenemine aga mõistlik. Eesti lähtub abi andmisel abivajajate tegelikest vajadusest, tuginedes enamasti ÜRO, Euroopa Ühenduste Komisjoni või Punase Risti organisatsioonide analüüsile või riikide otsestele abipalvetele. 2011. aastal toetas Eesti nii pikaajalisi ja keerukaid hädaolukordi nagu Lõuna-Sudaan, Afganistan, Liibüa, Elevandiluurannik, Pakistan, Gaza kui ka selliseid loodukatastroofides kannatanud riike nagu Jaapan, Türgi ja Somaalia.

Kuna enamik humanitaarabi vajadustest tekib siiski meist kaugemal asetsevates regioonides, nagu Sahara-tagune Aafrika, kuhu Eestist abi kohaletoimetamine oleks kallis, toetab Eesti hätta sattunud riike tihti ka ÜRO süsteemi ja Rahvusvahelise Punase Risti organisatsiooni kaudu.

Eesti toetab iga-aastaselt vabatahtlike annetustega märkimisväärselt Euroopa Komisjoni humanitaarabiprogramme ja järgmiste rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide tegevusi:  ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA), ÜRO Hädaabi Keskfond (CERF) ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC). Ühtlasi on võimalik humanitaarabi annetada ka vastusena kanntanud riigi abipalvele.

Vaata täpsemalt Eesti humanitaarabi tegevusi viimastel aastatel:

http://www.vm.ee/?q=node/11675

http://www.vm.ee/?q=node/13604

Tagasi